Lugu sellest, kuidas toimib viisakas teeninduskultuur.
Sattusin kauplusesse suhteliselt heal hetkel, sain oma kaubad kätte ning vaatan, et ühe kassa juures ainult 3 inimest järjekorras....mõtlesin, et kas tõesti võib nii hästi minna, et saan poest kiiresti tulema. Kui märkasin, et kassas istub uus nägu ja tal rinnas silt "Õpilane", siis hakkasin kohe kahtlustama, et kohe tuleb miski jama.....ja nii ta läkski :)
Esimene inimene sai oma ostud ilusti tehtud ning teise ostja puhul tegi õpilane apsaka ning pani kaardimakse asemel kassasse sisse sularaha makse. Paanika! Õnneks nägin, et õpilase kõrval seisis vanem-kassiir ning tundsin kohe väikest kergendust. Selle asemel, et vanem-kassiir hakkaks kassas thingut ümber vormistama hakkas ta hoopis kliendile seletama, et meil pangaautomaat siin samas ukse taga kohe, et ming võtke raha välja ja ongi korras.
Minu õnn oli siiski lõpuks see, et õpilane oli väga agar ning sel ajal, kui teised kõrval vaidlesid, et kas pangaautomaat või mitte, siis tema hakkas juba minu asju kassas läbi lööma ja pääsesin kiiresti tulema.
Kuidas sealne vaidlus oma lõpu sai ei oska ma kahjuks öelda ja kellegi käest küsima ka ei lähe.
Praeguseks on aga too kord proovipäeval olnud naisterahvas ehitud uhke Maxima vormiga ning saab oma tööga päris hästi hakkam.
Eks tegijal juhtub nii mõndagi. :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar